Teie ostukorv on tühi.
Aubrieeta hübriidne (mix)
Aubrieeta hübriidne (värvide segu).
Mitmeaastane taim, moodustab ilusad, kuni 15 cm kõrgused mättad, mis talvituvad lume all. Lehed väikesed, piklikud, sakiliste servadega. Õite läbimõõt umbes 1 cm.
Kogu taim on väga dekoratiivne õitsemise perioodil, mil lehti pole massiliste õite alt praktiliselt nähagi. Õitseb alates maist 35-45 päeva.
Kasvukoht tuleb valida vaid päikeseline, isegi poolvarjus venib aubrieeta välja ja praktiliselt ei õitse.
Aubrieeta eelistab kergeid, mitte liigselt viljakaid muldi, kuhu on lisatud lupja või kriiti, ei talu happelisi, liigniiskeid, raskeid savimuldi, samuti rammusaid turbalisandiga muldi.
Eriti hukatuslik on niiskus talveperioodil, seepärast istutatakse taimed kõrgetele, või väga hea drenaažiga peenardele.
Peale maikuist õitsemist lõigatakse taim kohe tagasi, see stimuleerib uut kiiret kasvu. Sügisel õitseb teistkordselt. Seemned külvatakse aprilli lõpus- mais, või novembris.
1,0 g = 2000-2500 seemet.
Mitmeaastane taim, moodustab ilusad, kuni 15 cm kõrgused mättad, mis talvituvad lume all. Lehed väikesed, piklikud, sakiliste servadega. Õite läbimõõt umbes 1 cm.
Kogu taim on väga dekoratiivne õitsemise perioodil, mil lehti pole massiliste õite alt praktiliselt nähagi. Õitseb alates maist 35-45 päeva.
Kasvukoht tuleb valida vaid päikeseline, isegi poolvarjus venib aubrieeta välja ja praktiliselt ei õitse.
Aubrieeta eelistab kergeid, mitte liigselt viljakaid muldi, kuhu on lisatud lupja või kriiti, ei talu happelisi, liigniiskeid, raskeid savimuldi, samuti rammusaid turbalisandiga muldi.
Eriti hukatuslik on niiskus talveperioodil, seepärast istutatakse taimed kõrgetele, või väga hea drenaažiga peenardele.
Peale maikuist õitsemist lõigatakse taim kohe tagasi, see stimuleerib uut kiiret kasvu. Sügisel õitseb teistkordselt. Seemned külvatakse aprilli lõpus- mais, või novembris.
1,0 g = 2000-2500 seemet.
* Kasvukoht: Vajab kasvamiseks ja edukaks õitsemiseks ainult päiksepaistelist kasvukohta. Muidu venib välja ja ei õitse hästi. Paremini kasvab sellises kohas, kus suvel oleks mõõdukalt soe.
Muld: eelistab kerget, mitte liiga viljakat, lubjarikast mulda. Ei kannata happelist, rasket, liigniisket savimulda ega rammusat, turvast sisaldavat mulda. Absoluutselt ei kannata talvist seisvat vett ja sellepärast istutatakse kiviktaimlasse ja kõrgemale tõstetud peenardesse või vett hästi läbilaskva pinnasega peenardesse. Kasta ainult väga kuivadel suvedel, keskvööndis vajavad kastmist ainult noored taimed, lõunas on kastmine aga vajalik.
Hooldus: väga hästi suhtub liiva viimisesse pinnase ülemisse kihti, isegi siis, kui muld on piisavalt kerge. Soovitatakse 2-3 korda hooaja jooksul multšida 3-5 cm paksuse liivakihiga. Peale õitsemist lõigatakse taim kohe maha, mis soodustab kiiret ja kompaktsemat kasvu. Sügisel õitseb teistkordselt. Talvekindel, kuid karmidel talvedel, kui on järsud temperatuurikõikumised, võivad mõned taimed hukkuda. Seepärast on põhjarajoonides kuivade lehtedega katmine vajalik.
Paljundamine: lõigatud taimeosasid saab kasutada pistikuteks. Nad istutatakse kasvuhoonesse, võrdsetest osadest jõeliivast ja turbast segatud substraati. Kunstliku udu tingimustes on liikide juuurduvus küllaltki kõrge - kuni 95%. Sortidel jääb see kahjuks 25% piiridesse.Juurdunud pistikud võib augusti lõpus istutada alalisele kasvukohale, et nad jõuaksid kohaneda, tugevneda ja valmistuksid talveks hästi ette. Taimede vahe istutusel 10-15 cm.
Hinnalisemad eksemplarid jätta kasvuhoonesse kevadeni. Igal aastal soovitatakse võtta pistikuid kõigilt sortidelt, et mitte kaotada sorti, sest vanemad taimed on kapriissemad, esimesel eluaastal aga tugevad ja talvituvad suurepäraselt.
On kerge paljundada avamaal ka seemnetega, kuid sel juhul sordid lahknevad. Külvame talve alla peenrasse, kuna tõusmed on küllaltki õrnad, võivad nad umbrohtude vahele ära kaduda. Liivaga multšimine on vajalik. Seemikud õitsevad teisel aastal. Aubrieetat paljundatakse ka põõsa jagamise teel kevadel, ning isegi sügisel. Sellist meetodit kasutatakse vaid äärmisel juhul (ei jõutud õigeaegselt pistikuid lõigata, või on vaja taimed kiiresti istutada teisele kasvukohale). Aubrieeta, eriti sordid, taluvad seda operatsiooni halvasti. Põõsa jagamine ja istutus tuleb läbi viia väga korralikult. Üldse ei armasta kultuur ümberistutust, seepärast on isegi kogenud inimesed nendega ettevaatlikud.
Kasutamine: istutatakse kiviktaimlasse ja keskmise suurusega alpinaariumi, bordüüri eesritta. Miksbordüüris jääb ta oma väiksuse ja elegantsiga kaotajaks, ning peab raskustega konkureerima kaaslastega. Võib langeda kaskaadina kividel, eriti hea näeb välja seina ääres. Mõnikord kasutatakse peenardel kevadel, kui priimula on ära õitsenud, kuid suvikuid ei julgeta veel hiliste öökülmade pärast välja istutada.
Miks aubrieetat ei kasutata haljastuses laialdasemalt?
See pole taim, mida võib istutada ja unustada. Ta vajab pidevat tähelepanu ja armastust, vastasel juhul kaob ükskord märkamatult ja jäljetult. Meie kangelane sobib kindlasti ainult eraaeda, kus on individuaalne hoolitsus tõelise lillekasvataja poolt.
Kaaslased: sobib kollase kivikilbikuga, valge ibeerisega, leeklillega.
Loe rohkem seemnemaailma lugemissaalis: "Pinnakattetaimed".
Eng.: Rock Cress. Suom.: Tarharistikki. Sven.: Aubrietia.
* Kultuur on aretatud väga ammu. Vanadel sortidel on väiksemad õied.
Vajab kasvamiseks ja edukaks õitsemiseks päikesepaistelist kasvukohta. Muidu venib taim välja ja ei õitse hästi. Paremini kasvab sellises kohas, kus suvel pole väga kuum.
Eelistab kerget lubjarikast mulda. Ei kannata happelist, rasket savimulda ega rammusat turvast sisaldavat mulda ja talvist seisvat vett ja sellepärast istutatakse kiviktaimlasse ja kõrgemale tõstetud peenardesse või vett hästi läbilaskva pinnasega peenardesse. Kasta ainult väga kuivadel suvedel. Taimele meeldib see, kui ta ümber puistata liiva, isegi juhul, kui pinnas on juba liivane. Soovitav on multšida liivaga 2-3 korda suve jooksul 3-5 cm paksuse kihina.
Peale õitsemist puhmas tagasi lõigata. See soodustab tihedama ja tugevama puhma moodustumist taim hakkab siis sügisel ka uuesti õitsema. Talvekindel, kuid väga karmidel talvedel võb saada kahjustusi.
Paljundatakse pistokstega. Oksad pannakse liiva-turba segusse. Juurtega pistikud istutatakse augustis kasvukohale, et need saaksid enne talve korralikult juurduda. Taimede vahekauguseks jäetakse 10-15 cm. Soovitatakse sageli uuendada, sest mida vanem taim, seda kapriissem. Ka õitseb taim esimesel aastal kõige paremini.
Aubrieetat on kerge paljundada ka seemnetega. Seemned külvata hilissügisel peenrasse. Tõusmed on väga õrnad ja võivad ümberistutamisel viga saada. Õitsevad teisel aastal. Samuti saab paljundada puhma jagamise teel kevadel või sügisel. Seda teha siiski äärmise vajaduse korral kuna taim ei kannata ümberistutamist. Aubrieeta vajab väga hoolikat ja ettevaatlikku kohtlemist. Kasvatatakse kiviktaimlas ja alpinaariumis ja peenras ääristaimena. Teda võib lasta üle kivide "voolama". Amplites ei suuda konkureerida teiste taimedega.
Miks aubrieeta pole leidnud suurt populaarsust haljastuses?
See pole taim, mida võib istutada ja unustada.Ta vajab pidevat tähelepanu ja armastust, muidu kaob tasapisi jäljetult. See taim kasvab ainult eriti hoolsate lillekasvatajate juures.
